Autismispektri häire avaldub sageli väga varakult, kuid varastele ohumärkidele ei osata tihti tähelepanu pöörata. Varase märkamise jaoks on oluline, et pööratakse tähelepanu järgnevatele ohumärkidele:
6 kuune laps ei naerata ega oska rõõmu väljendada;
9 kuune laps ei ole vastastikune hääles, naeratuses või muudes näoilmetes;
12 kuune laps ei reageeri oma nimele;
12 kuune laps ei kasuta žeste (lehvitamine, osutamine, ulatamine);
16 kuune laps ei kasuta sõnu;
18 kuune laps ei tunne huvi teiste laste vastu;
24 kuune laps ei kasuta sõnalisi lauseid.
Kui märkate oma lapsel neid ohumärke, siis pöörduge oma perearsti poole, kes suunab vajalike uuringute tegemiseks spetsialisti juurde.
Kui väikelapse eas ei ole ohumärgid selgelt tuntavad või ei esinegi, kuid hiljem tundub, et lapsel siiski on tuntavad erinevused võrreldes teiste lastega, siis võiks jälgida tüüpilisi sümptomeid ja kui neid esineb mitmeid, siis pöörduda samuti spetsialisti poole.
Tüüpilised sümptomid 4-5-aastasel lapsel:
- kõnearengu hilinemine või kõne puudumine;
- vähene huvi teiste laste ja inimeste vastu;
- vastumeelsus muutustele;
- stereotüüpsed liigutused;
- piiratud huvid;
- vähene empaatiavõime.
Ärge diagnoosige ise oma last – teil puuduvad selleks vajalikud teadmised ja kogemused. Autismidiagnostikaga tegelevad lastepsühhiaatrilised meeskonnad, kellel on olemas vajalikud oskused.
Kui teie lapsel diagnoositakse autismispektri häire, siis:
- otsige abi ja infot, kuidas edasi toime tulla
- leidke sobiv lasteasutus oma lapsele
- ärge oodake, et probleem laheneb iseeenesest või et autism möödub – kahjuks see ei ole nii
- leidke oma lapse positiivsed võimed ja omadused ja arendage last nende kaudu
- pakkuge lapsele võimalikult palju erinevaid tegevusi igapäevaselt
- kasutage võimalusi, mida pakuvad rehabilitatsiooniasutuste spetsialistid.
Teie laps on väga eriline ja ainulaadne ning pakub teile edaspidi palju väikesi rõõme!