Riigikogu võttis vastu seaduse, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.
Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.
Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.
Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.
Menetluse käigus viidi seadusesse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks neile, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Valitsus peab analüüsi koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus 2020. aastaks koostama analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ja kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.
Seadus jõustub 1. juulil 2018.