Diagnostiline termin „autismispektri häired“ (ASH) asendab nüüd termineid „autism“ ja „pervasiivsed arenguhäired“ selleks, et rõhutada: 1) spetsiifilisi sotsiaalse arengu häireid ja 2) individuaalsete sümptomite suurt varieerumist.
Autismispektri häirete käitumuslikud sümptomid varieeruvad olulisel määral mitte ainult erinevatel inimestel, vaid samuti ka ühel ja samal inimesel erinevatel aegadel. Mõned sümptomid võivad olla silmapaistvamad ja intensiivsemad ühes vanuses ning sõltuvalt iseloomust ja häire tõsidusest elu jooksul muutuda.
Samuti on lai varieeruvus kognitiivsetes võimetes, mis võivad ulatuda keskmisest või isegi kõrgest intellektist sügava vaimse mahajäämuseni. Kuigi varasemalt arvati, et suurem osa autismiga isikuid on tõsiselt intellektuaalselt kahjustatud, siis hiljutised uurimused näitavad, et paljudel neist on normaalsed intellektuaalsed võimed.
Psüühikahäirete diagnostika ja statistilise käsiraamatu 5.väljaanne (DSM-5) viitab, et autismispektri häired on seisund, mille sümptomite raskusaste on erinev kahes valdkonnas: puudujäägid sotsiaalses suhtluses ja kommunikatsioonis ning piiratud korduv käitumine ja piiratud huvid ning sensoorsed puudujäägid.
Maailma Terviseorgansatsiooni 2018. aastal avaldatud rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioon (ICD-11/RHK-11) hõlmab autismi kui neuroloogilist arenguhäiret, millega kaasnevad märkimisväärsed raskused spetsiifiliste intellektuaalsete, motoorsete või sotsiaalsete funktsioonide omandamisel ja teostamisel. Ka ICD-11 jagab autismi sümptomid kahte valdkonda: puudujääk võimes algatada ja säilitada vastastikust sotsiaalset suhtlust ja kommunikatsiooni, ning teiseks piiratud, korduvad ja paindumatud käitumismustrid ja huvid. Puudujäägid peavad olema piisavalt suured, et põhjustada kahjustusi isiklikus, perekondlikus, sotsiaalses, hariduslikus, töises või muudes olulistes tegevusvaldkondades. Need raskused on tavaliselt täheldatavad kõigis olukordades, kuigi sümptomite raskusaste võib erineda. RHK-11 ei hõlma ala- või ülitundlikkust ega ebatavalist huvi keskkonna sensoorsete aspektide vastu.
Vastastikuse sotsiaalse suhtluse ja kommunikatsiooni häired
Mõned inimesed on väga enesesse tõmbunud, teistel esineb passiivsust sotsiaalsetes tegevustes ning nad võivad omada väga vähest huvi teiste inimeste vastu. Mõned inimesed võivad aga olla väga aktiivsed oma katsetes osaleda sotsiaalsetes tegevustes, tehes seda kummalisel, ühepoolsel ja pealetükkival moel, arvestamata teiste isikute reaktsioonidega. Kõigile on ühine piiratud empaatiavõime – kuigi ka selle puudujäägi ulatus on väga varieeruv – aga enamus suudab näidata kiindumust omal viisil.
Sageli esinevad tugevad puudujäägid sotsiaalsete olukordade mõistmisel ja sotsiaalselt aktsepteeritaval käitumisel ning oskuses luua ja säilitada sotsiaalselt aktsepteeritud suhteid eakaaslastega. Paljudel on raskendatud kõne ja keele kasutamine koos kehakeelega ning keele mõistmine ja kasutamine sotsiaalsetes kontekstides. Olulised puudujäägid esinevad ka võimes kujutleda teiste tundeid, emotsionaalseid seisundeid ja hoiakuid ning nendele reageerida.
Piiratud korduvad huvid ja käitumismustrid
Loomingulised oskused on peaaegu alati mingil määral kahjustunud. Enamus ASH-ga lapsi ei suuda kasutada mängimisel normaalset kujutlusvõimet ja see omakorda piirab nende võimet teiste kavatsustest ja emotsioonidest aru saada. Mõningatel juhtudel võib loominguline tegevus isegi esineda, kuid see ei vii funktsionaalse kohanemise paranemiseni ega nende mängudeni, mida saaks eakaaslastega mängida. Ebaõnnestumine teiste mõistmisel mõjutab ka võimet ette näha tulevasi sündmusi ning ka võimet saada hakkama toimunud sündmustega.
Käitumismustrid on tihti korduvad ja rituaalsed. Need võivad hõlmata endas ka kiindumist ebatavalistesse ja kummalistesse objektidesse, samuti on tavapärased stereotüüpsed, korduvad motoorsed liigutused.
Tihti esineb tugev vastuseis muutustele ja nõudmine asjade samamoodi olemisele. Isegi väikesed keskkonnamuutused võivad tekitada sügavat hirmu. Paljud autismiga lapsed, eriti need, kellel on kõrgemad intellektuaalsed võimed, arendavad endale välja kindlad huvid või tunnevad huvi ebaharilike teemade vastu.